Thursday, November 25, 2010

Unenäod

Intuitsioon. Ester ütles täna proovis, et intuitsioon on nagu Jumala tahe sinu sees. Minu jaoks seondub intuitsioon ka unenägudega. Olen alati mõlemast lugu pidanud.
Unenäod on minu elus väga tähtsal kohal. Inimesed vaatavad mind alati pool kohkunute nägudega kui seda mainin. Ju mõtlevad, et mis mõtet on pool elu maha magada vms. Minu jaoks toimub elu ka magades. Samamoodi nagu film võib olla täis uskumatut põnevust, ilus, selgust, segadust ja hirmu. Raskel ajal saan unenägudest jõudu ja positiivsust. Oleneb ka muidugi. Vahel ma näen ka ette asju. Nüüd näen ainult enda asju (egoist), varem nägin pisut ka teisi. Surma. Kunagi nägin seda. Teadsin täpselt iga kord kui teatud und nägin, et varsti tuleb teade, et keegi sugulastest või keegi on läinud. Tavaliselt sel samal ööl kui und nägin. Võibolla see siis ei olnudki ette nägemine.. Algul ma muidugi ei uskunud seda. Aga kui sama loogika toimis juba neljandat ja viiendat korda siis... Mul on hea meel, et ma enam seda ei näe.
Mulle meeldivad metafoorid. Neid näen ka palju unes.
Olete te kunagi näinud und, kus teate, et näete und? Nägin paar aastat tagasi tohutult ilusat und. Seda ilu on raske sõnadesse panna. Tunne oli parim, mis kunagi mind vallanud. Seisin suures kirikus, kus seisid koos minuga mitukümend sammast ja silmasin kümneid aknaid. Ruum oli täis päikesevalgust, selle kõige ilusamas tähenduses ja mind valdasid suurepärased emotsioonid. Tundsin vabadust, lootust, tohutu rahulolu, sära, kaitset ja valgust. See oli võimas. Teadsin, et näen und. Lubasin endale, et jätan selle une pildi endale alatiseks meelde. Nüüdseks on see küll alles, aga tuhmunud.
Tänasest panen voodi kõrvale märkmiku pliiatsiga. Tavaliselt just enne kui üles ärkan, kuulen unes sellist lauset, mis sel hetkel tundub väga loogiline ja filosoofiline. Kui olen vaikselt unest toibumas ja lause veel peas tiirleb saan tavaliselt kõvasti naerda (nii palju kui pool unisena üldse naerda on võimalik), tõeliselt naeruväärsed laused.
Mina ja uni oleme koos juba sellest ajast kui olin nii pisike, et rääkisin, aga ei mäleta. Ema räägib vahel uskumatuid lugusid minu "tite" unenägudest.
Maailm on tõeliselt ilus meie ümber. Ja sees!

No comments:

Post a Comment