Vahel võib midagi väga imelist ja puhast teise nurga alt tõeliselt
vastik olla.. need ongi need kõige kriipivamad momendid..
elus.. ja keerulisemad. Küüntega-piki-peeglit
momendid. Fui! Tean, õppetund on sees,
aga nii vastikus punktis. No on elu
ma ütleks jälle. Nii puhas ja ilus..
teise nurga alt aga vastik!
Vastik! Oh,
elu!
Thursday, December 30, 2010
Tuesday, December 21, 2010
Monday, December 13, 2010
No on elu!
Tõesti. Kust me saame küsimustele vastuseid? Kust me saame kinnitust? Ma tean, vastus peaks ju loogiline olema. Aga kui sellest sinu kõige loogilisemast kohast ei tule ka midagi? Millised erinevad segadused ajavad pea krussi. Üks ühel, teine teisel ajal. Kui ootad vastust ja vastus ei tule.. on see siis EI? Olen jälle oma värvilises lõngakera kuhjas pööraste pehmete keskel.. värvid teevad ülimalt õnnelikuks, segadus peaaegu, et nullib kõik.
Inimesi on palju. Kuidas küll kaks üksteist üheaegselt kõigeks peavad?
No, on elu..
Inimesi on palju. Kuidas küll kaks üksteist üheaegselt kõigeks peavad?
No, on elu..
Subscribe to:
Posts (Atom)